Sündmuste ülevaade: revolutsiooniline tarkvara ja GDPRi tulemused

Valmistasime ette erinevate äriuudiste sisukokkuvõtted. Käesolev väljaanne koosneb vahemikus 5.06-13.06 ilmunud artiklitest.

Räägime lühidalt.

Riik panustab küberkaitse arengutegevustesse 1.5 miljonit eurot

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahastab järgmise kolme aasta jooksul Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis küberkaitse valdkonna teadus- ja arendustegevusi kokku 1,5 miljoni euroga. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul peab küberkaitse valdkonna teadustöö käima tihedalt käsikäes ka senisest kvaliteetsema kõrghariduse pakkumisega. Erinevad e-lahendused on juba praegu kättesaadavad enamikes majandussektorites kuid küberruumis turvaliseks tegutsemiseks vajalikud kompetentsid ei ole sama kiiresti levinud ning seda me tahame muuta. Küberkaitse teadus- ja arendustegevust rahastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT-arenguprogrammist, mille eesmärk on IKT-sektori ja digimajanduse toetamine.

GDPR teeb veebilehed kiiremaks

Interneti kasutajad on märganud, et GDPR on teinud paljusid veebilehekülgi oluliselt kiiremaks. Kodulehed on läinud kiiremaks, sest GDPR-i järgi ei või eurooplaste isiklikke andmeid enam reklaami personaliseerimiseks kolmandatele osapooltele anda juhul, kui kasutajalt pole vastavat nõusolekut. Tänu sellele on paljud reklaamiträkkerid ja skriptid Euroopa kasutajate jaoks veebidest kõrvaldatud, mis omakorda muudab veebilehe allalaadimise aega kiremaks ning laeb alla vaid kodulehe enda sisu.

Eesti riigivõrgus avastati videokonverentsi seadmed, millele oli võõrastel ligipääs

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse teenistus avastas maikuus Eesti riigivõrgus pahatahtlikule tegevusele viitava liikluse seire tulemusena videokonverentsi seadmeid, mille põhised haldusliidesed olid avalikust internetivõrgust kättesaadavad. “Veel enam ei ole mõistlik end ohtu seada teenuste kaudu, mida nagunii kunagi ei kasuta. Võrgu kaudu jagatud ja korrektselt seadistamata seadmed nagu veebikaamerad, printerid, kliimaautomaatika, külmikud, autopesulad, tööstusautomaatika jne võivad olla lihtsasti rünnatavad. Nende „ülevõtmine“ ei nõua märkimisväärseid oskusi ja seega võib kurjategija kas või nutika külmkapi abil, mis peaks piirduma toiduainete säilitamisega, edukalt küberründeid läbi viia,” hoiatab teenistus.

India telekomiettevõte laieneb Eestisse

India kiiresti arenev telekomiettevõte Reliance Jio Infocomm kavatseb India ajakirjanduse andmetel peagi avada teenuse väljaspool koduturgu esimesena Eestisse. Meedias viidatud allikate kohaselt on Eestis teenuse avamise üheks suureks ajendiks Eesti e-teenused ning mitmete IT-ettevõtete käekäik Eestis. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registri kohaselt ei ole Reliance Jio nimelisele ettevõttele Eestis teenuse osutamiseks vajalikke sageduslubasid veel väljastatud. Reliance Jio alustas Indias tegevust 2016. aastal ning ettevõttel on ligikaudu 200 miljonit klienti ja ainuüksi tänavu jaanuaris kasvas kliendibaas 8 miljoni kliendi võrra.

Eesti idufirma lõi ettevõtetele revolutsioonilise tarkvara

Eesti idufirma Bevira tuli välja uudse lahendusega, mis teeb üksinda ära sama töö, mis Excel, Scoro (tööhaldustarkvara), Begin (tööaja arvestus), Merit (raamatupidamine, palgaarvestus), Erply (kassa, ladu), CompuCash (kassasüsteem) või muu majandustarkvara kokku. Bevira teatel on erinevate äritarkvarade paralleelne kasutamine Eesti ettevõtete puhul täna tavapraktika. Ülemiste Citys tegutsevasse Bevira tiimi kuuluvad Peeter ja Saale Holstein, Rain ja Madis Laansalu, Liina ja Getter Piiroja ning Sten Mõtus.

Üliõpilastiimid asuvad Ülemiste Cityt nutikamaks muutma

Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumikonkursi võitnud üliõpilased keskenduvad Ernst Julius Öpiku ja Bernhard Schmidti nimeliste büroohoonete sisekliima andmete analüüsile ja rakendusettepanekute esitamisele ning jagamismajanduse linnaku heaks tööle panemisele. Esimesele Ülo Pärnitsa nimelisele stipendiumikonkursile „Kuidas teha Ülemiste City targemaks?“ laekus kokku 14 plaanitava töö kavandit, mille hulgast valis žürii välja ühe Tallinna Tehnikaülikooli ja ühe Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastiimi töö. Kuni 10 000-eurose auhinnafondiga konkursil alustavad valitud tiimid ligi pool aastat kestva praktilise uurimustöö kirjutamist.